Kõrge GK | GK | 5 Gk | 50 g | Madala GK | GK | 5 GK | 50 g |
linnasesiirup (maltoos) | 22 | 5 g (1 tl) | palmi- ja kookosõiesuhkur | 7 | 17 g | 18 GK | |
viinamarjasuhkur (dekstroos) | 20 | 5 g (1 tl) | fruktoos | 4 | 25 g | 10 GK | |
sahharoos | 14 | 7 g (1,5 tl) | 35 GK | ksülitool | 2 | 50 g | 5 GK |
vahtrasiirp | 11 | 9 g | 27 GK | agaavisiirup | 2 | 50 g | 5 GK |
mesi | 10 | 10 g (1,5 tl) | 24 GK | stevia | 0 | 0 GK | |
erütritool | 0 | 0 GK | |||||
Diabeetik ei pea magusast täielikult loobuma, kuid jälgida tuleb päevast süsivesikute hulka. Kui süüakse süsivesikute-magustajatega magusamaks tehtud rooga, peab vajadusel vähendama vastavas koguses muud süsivesikuterikast toitu. Vastasel juhul on tagajärjeks energia ülejääk ja veresuhkru kontrollimatu tõus. Magustoidud on mõeldud söömiseks pärast põhisööki, sest koos põhitoiduga sattub organismi süsivesikute imendumist aeglustavaid aineid (kiudained, valgud, rasvad).
Veresuhkrut tõstvate magustusainete suurim soovitatav kasutuskogus on 10% diabeetiku päevasest energiakogusest (täiskasvanutel kuni 45 g) ning korraga väikeste kogustena (10 – 20 g).
Valmistoidu või toiduaine suhkrusisalduse kohta saame teavet pakendilt:
• Vähe suhkrut – 100 g/ 2 g või vähem
• Palju suhkrut – 100 g/ 10 g või rohkem
Magusainetel on erinevad omadused ja nende valik sõltub kasutamise eesmärgist.
Sahharoos ehk lauasuhkur on disahhariid, mis koosneb glükoosist ja fruktoosist. Seda leidub rohkelt suhkrupeedis ja suhkruroos. Töötlemisprotsessis on aga lõpp-produkt kaotanud hulga vitamiine, mineraal-, kiud- ja teisi organismile vajalikke aineid. GI on keskmine.
Valge suhkru baasil on valmistatud:
• Fariinsuhkur – tumepruun ning karamellimaitsega
• Tuhksuhkur – peenestatud kristallsuhkur, millele on paakumise vältimises lisatud veidi tärklist
• Moosisuhkur – lisatud pektiini, sidrunhapet ja säilitusainet
• Karamellsuhkur
• Želee- ehk tarretisesuhkur – lisatud pektiini, tärklisesiiurpit ja sidrunhapet
• Pärlsuhkur – toitude kaunistamiseks, ei sula ahjus
• Vanillsuhkur – komponentideks on suhkur, looduslik vanilliaroom ja vanill
• vanilliinsuhkur – koosneb ainult suhkrust ja sünteetilisest vanilliaroomist
• Kaneelisuhkur – suhkrule on lisatud kaneeli ning tolmlemisvastaseid aineid
• Tükksuhkur – valmistatud valge suhkru kokkusurumise teel
• Suhkrusiirup – valmistatud rafineeritud suhkrust ja veest
Glükoos ehk viinamarjasuhkur
Leidub puuviljades, marjades, mees ja lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Tööstuslikult saadakse ka tärklisest. Imendub organismis kiiresti, on suhkrust vähem magus. Kõrge GI.
Toorsuhkur ehk osaliselt rafineeritud suhkur on suhkru tootmise vaheprodukt, mis on saadud kristalliseeritud suhkruroomahlast ning mida pole keemiliselt töödeldud-pleegitatud ega ka pruuniks värvitud.
Toor-roosuhkru liigid on:
• Demerara – kuldpruun, läikivate kristallide ja õrna karamellimaitsega
• Muscovado – on nii tumepruuni ja tugeva maitsega kui meekarva ja melassimaitselist
• Turbinado – helepruun ja mahedamaitsega
• Melassisuhkur – tumeda värvusega ning melassi maitse ja aroomiga
Suurema veesisalduse tõttu on nende suhkrute energiasisaldus veidi väiksem kui valgel suhkrul, umbes 3,7 kcal/ g võrreldes valge suhkru 4 kcal/ g ja see sisaldab vähesel määral mineraalaineid ja vitamiine.
Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained, asendamatud aminohapped ning muud toitained.
Täistoor-roosuhkru liigid on:
• Sucanat
• Rapadura ehk Panela – karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega
• Indiaanisuhkur – tume ning karamellimaitsega
Tervislikumatest magusainetest saab lugeda pikemalt siit
Fruktoos ehk puuviljasuhkur
Fruktoos imendub aeglaselt, seetõttu ei mõjuta veresuhkru taset nii kiiresti. Kuna fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam, tuleb seda lisada toitudesse vähem.
Kristalse puuviljasuhkru kujul puhast fruktoosi sisaldavad tainatooted pruunistuvad kiiremini ning võivad pealt kõrbema minna. Selle vältimiseks aseta küpsetamise lõpupoole tootele peale küpsetuspaber või kasuta valget suhkrut segatuna fruktoosiga.
Organismis lõhustades annab energiat võrdväärselt valge suhkruga, kuid suurema magususe tõttu on kasutamise kogus väiksem ja tulemuseks on vähem kaloreid.
Hapudes ja külmades toitudes maitseb puuviljasuhkur magusamalt. Fruktoos ei sobi aga kuumade jookide ja soojade magustoitude magustamiseks, sest neis ole selle magusus tuntav ja tekib oht üle magustada.
Puuviljasuhkur võib aeglase imendumise tõttu tekitada seedehäireid. Peensooles imendumata jäänud fruktoos jõuab jämesoolde, kus bakterid selle kiiresti mitmesugusteks ühenditeks kääritavad. On kindlaks tehtud, et suurte fruktoosikoguste pidev tarbimine suurendab veres nii triglütseriinide kui ka kolesterooli hulka. Seega võib liigse fruktoosi tarbimine koos teiste süsivesikutega programmeerida keha rasvatootmisele.
Fruktoos ei sobi kiireks veresuhkru tõstmiseks madala veresuhkru korral.
Maksimaalannus täiskasvanutele on 30-40 g päevas ning soovitatavalt hajutatult kogu päevale (korraga 10 g).
Mesi
Mesi on suhkrute küllastunud lahus, mis on saadud mesilaste ensüümide toimel õienektarist.
Mesi sisaldab erinevaid suhkruid: fruktoosi (isegi kuni 50%), glükoosi, sahharoosi. Lisaks vitamiine (C, K, A, B1, B2, B3), mineraalained (Ca, Fe, Mg, Na, kaalium, fosfor), vett, valku, orgaanilisi happeid, ensüüme ja bioaktiivseid aineid. Mesi tugevdab organismi, parandab ainevahetust, soodustab kudede taastumist ja seedimist ning on põletikuvastane. Kuna mesi on täistoiduga sarnaselt keerulise koostisega, tõstab see veresuhkru taset aeglasemalt kui sahharoos.
Küpsetised, millesse on lisatud mett, püsivad kauem värskena. Tuleb aga arvestada, et kuna mesi on vedel, peab retseptis seevõrra vähendama vedeliku hulka.
Mesi sobib hästi salatite maitsestamiseks, tänu meele omastab organism aed- või puuviljadest paremini vitamiine ja mineraalaineid.
Mesi sobib nii tervete kui purustatud marjade külmutamiseks ning annab huvitava maitse toorvahtudele, kreemidele ning kastmetele. Mee rohke fermentidesisalduse tõttu ei tohiks seda kuumutada üle 40 ˚C.
Palmisuhkur on rafineerimata toitaineterikas orgaaniline magusaine, mida saadakse kookospalmi puu õite nektarist. Sisaldab vähe fruktoosi, peamise osa moodustab sahharoos. Lisaks saame vitamiine (C, ja B-rühma), mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, tsinki, rauda).
Palmisuhkur on väga madala GI-ga (GI 35) ja gluteenivaba.
Väikese sulamis- ja väga kõrge põlemistemperatuuri tõttu sobib kasutamiseks küpsetamisel.
Sobib hästi kalatoitude soolase maitse tasakaalustamiseks. Samuti leiab kasutust vokiroogades.
Palmisuhkur ei lahustu täielikult, mistõttu külmades jookides (näiteks smuutides) jääb osa suhkrust segunemata.
Asendatakse valge suhkruga 1:1.
Kasesuhkur, roosuhkur, palmisuhkur