Riin Jõgi, Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige, „Tervise hoidmise toidud 2. Gluteenivabad toidud“ raamatu konsultant.
Tsöliaakia on pärilik haigus, mistõttu haigete lähisugulastel soovitatakse iga paari aasta tagant ennast testida.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille puhul nisus, rukkis, odras ja võimalik, et ka kaeras sisalduv valk gluteen põhjustab peensoole limaskestas põletikku ja soolehattude kahjustust. Kuna peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, rasvad, vitamiinid, süsivesikud, mineraalained ja mikroelemendid–, tekib tsöliaakiahaigel nende vaegus.
Tsöliaakia täpne tekkemehhanism pole teada, kuid selle puhkemiseks on vaja teatud pärilikku eelsoodumust ja gluteeni. Mis veel võib haiguse vallandumist mõjutada, on senini selgusetu. Läänepoolkeral esineb haigust ligikaudu ühel inimesel sajast. Eestis on tsöliaakia sagedus väiksem, kuid paljude spetsialistide hinnangul ka alahinnatud.
Tsöliaakia tunnused
Tsöliaakia võib vallanduda igas vanuses, nii imikueas kui ka vanaduspõlves.
Sümptomid on erinevad ja väga individuaalsed. Tüüpilised neist on soolehäired, nagu kõhuvalu, kõhulahtisus ja pehme väljaheide, kõhupuhitus, soolekrambid, iiveldus, isutus, oksendamine, aneemia ja väsimus. Tsöliaakia võib ilmneda ka nahavormina (dermatitis herpetiformis), väikesevillilise lööbena tugevalt sügeleval nahal. Lööve võib esineda küünarnukkidel, põlvedel, peanahal, õlgadel ja tuharatel.
Atüüpilise tsöliaakia vormi puhul võivad seedetrakti vaevused olla tagasihoidlikud või hoopiski puududa. Inimesed otsivad arsti abi muude probleemide tõttu, näiteks jäävhammaste vaaba kahjustus, korduvad aftoossed stomatiidid, käitumishäired, depressioon, ravile halvasti alluv või allumatu rauavaegusaneemia, osteoporoos, neuroloogilised häired, puberteedi hilinemine, kasvupeetus lastel, günekoloogilised probleemid, näiteks viljatus, korduvad abordid, varajane menopaus jt. Seetõttu on haigust raske diagnoosida. Viimastel aastatel on arstide teadlikkus siiski paranenud ja ka atüüpilised haiged saavad sagedamini korrektse diagnoosi.
Tsöliaakia diagnoosi kinnitamiseks analüüsitakse antikeha transglutaminaasi hulka patsiendi veres. Lõpliku diagnoosi annab peensoole biopsia.
On mõned haigused, mida tsöliaakiat (ka nahatsöliaakiat) põdevatel inimestel esineb tavalisest sagedamini. Näiteks on leitud kindel seos tsöliaakia ja I tüüpi suhkurtõve vahel.
Umbes pooltel ravimata tsöliaakiahaigetel esineb ka laktoositalumatust.
Mina olen tsöliaakiahaige olnud juba kümme aastat. Kui mulle diagnoos pandi, olid Eestis gluteenivabadest toiduainetest müügil vaid riisigaletid, mida sai kasutada leiva aseainena. Sellest ajast on toimunud suur-suur edasiminek – müügil on erinevad gluteenivabad jahud, spagetid, leivad-saiad, koogid, küpsised, pitsapõhjad, tainad, kuklid. Muidugi ei anna seda valikut võrrelda teiste riikidega, kuid arvestades meie haigete arvu ja ostujõudu – tegu on ülikallite toodetega–, võib sellega juba väga rahule jääda.
Tsöliaakia diagnoosi saades on inimesed tavaliselt suures segaduses. Mure jagamiseks ja nõu saamiseks on loodud Eesti Tsöliaakia Selts, kuhu kuuluvad haiged koos pereliikmetega. Käime koos mitu korda aastas, eriti toredad on ühised suvelaagrid ja jõulupeod. Vaata lisa meie Eesti Tsöliaakia Selts ja Facebooki kontolt.
Olulisemad tekstis refereeritud allikad:
- Soome Tsöliaakia Seltsi koduleht keliakialiitto.fi
- Maailma Gastroenteroloogia Organisatsiooni koduleht worldgastroenterology.org
- Ameerika Gastroenteroloogilise Assotsiatsiooni koduleht gastro.org
