Piima ja piimatooteid ning gluteeni täielikult menüüst välja jätta ei ole lihtne, sest kaseiini, laktoosi ja gluteeni leidub varjatult paljudes toitudes ja toiduainetes. Samuti võivad tööstuslikult valmistatud lihatooted (sink, vorstid, pasteedid) ning suurem osa komme ja teisi maiustusi sisaldada piima.

Kindlustunde annab ainult piima- või gluteenivaba märgistusega või vastava kirjaga toode. Alati tuleb uurida pakendilt toote koostist. Kui üks toode ei sobi, siis võib üle vaadata teised sarnased tooted, sest mõni teine tootja võib neid valmistada ilma gluteenita.

Kindel ei saa olla ka looduslikult gluteenivabadest teraviljadest (tatar, riis, hirss, mais) valmistatud teraviljatoodete puhtuses. Kuna 100% puhtuse tagamine ei ole lihtne, on ka mõistetav miks gluteenivaba märgistusega tooted ning toidud on kallimad.

Gluteenivaba märgistuseta toodete puhul tuleb arvestada, et toode võib sisaldada „peidetud gluteeni“.

Mis on “peidetud gluteen?”

„See võib esineda toitudes/toodetes/jookides, mille põhikoostisosad on gluteenivabad, kuid milles  võib siiski leiduda nisujahu – näiteks mõned salatikastmed, purgisupid, maiustused. Ranget gluteenivaba dieeti pidavad isikud peavad seega väga tähelepanelikult lugema mis tahes toote pakendilt infot selle täpse koostise kohta alati enne, kui nad seda endale ostma või ise sööma hakkavad“. (http://www.tsoliaakia.ee/?id=10595).
„Peidetud kujul“ võib gluteeni leiduda näiteks äädikas, sojakastmes, salatikastmetes, pärmis, majoneesis, rosinates, jäätises, šokolaadis, riivitud juustus, küpsetuspulbris, maiustustes, koogikaunistustes, martsipanis, puljongikuubikud, puljongipulbrites, kartulipudrupulbris, purgi- või pakisuppides, keeduvorstides, hakklihatoodetes, viinerites, singis, sünteetilises koores, tomatipastas, ketšupis, linnastega maisihelvestes, friikartulites, lahustuvas kohvis, kui see sisaldab otra, pulbritest valmistatud kakaos ja šokolaadijookides, spordijookides, lagritsas, röstitud pähklites, närimiskummides, vitamiinides, ravimites.
Samuti on võimalik looduslikult gluteenivabadest teraviljadest (tatar, riis, hirss, mais) valmistatud teraviljatoodete saastumine gluteenisisaldavate teraviljadega põllul koristamise käigus; veskites, kui kasutatakse terade jahvatamisel ühte ja sama tootmisliini või tehases on kasutatud sama pakkeliini. Kui on kahtlusi tootjate suhtes, oleks soovitatav teha tootjatele järelpärimised, et uurida kas gluteenivabad teraviljatooted töödeldakse eraldi seadmetega. See tähendab, et ei puututa kokku teiste teraviljadega.

 

Eesti Tsöliaakia Selts (ETS) tellis seitsmele gluteenivabast terviljast tehtud tootele testid gluteeni sisalduse kohta.

Tsöliaakiahaigetele on lubatud gluteeni sisalduse piirmäär 20 mg/kg kohta. vt. EL komisjoni rakendusmäärus.

Nendest analüüsidest selgub juba teada tõsiasi, et kui tootel ei ole peal gluteenivaba toote märgistust, ei saa olla kindel, et ristsaastatuse tõttu selles gluteeni ei leidu. Näiteks Heleni firma tatrahelvestes ja Baltixi firma hirsis on gluteeni sisaldus palju üle lubatud normi. Samas aga Kalevi šokolaadis ja Laima sefiiril oli hoiatus, et võib sisaldada gluteeni jääke, on tegelikkuses gluteeni sisaldus neis ohutul tasemel.

Kui sul on gluteenitalumatus, siis vali poest kindlasti vaid vastava
märgistusega teraviljatooted! Protokollile pääsed ligi ETS lehel selle lingi
kaudu: http://tsoliaakia.ee/public/Tsol_seltsi_katseprotokoll_tatar_jm..PDF

Protokolli kaastekst ja link siin: http://tsoliaakia.ee/index.php?id=22054

 “Gluteenivabad leiud” Tsöliaakia Seltsi kodulehel

Märgistus toiduainete pakendil

  • Sõna „gluteenivaba“ (inglise keeles gluten-free, soome keeles gluteeniton, saksa keeles glutenfreie) võib toote pakendil kasutada igaüks, kes on täitnud Veterinaar- ja Toiduameti lehel toodud Euroopa Liidu Komisjoni määrust – s.t. on teinud tootele gluteenisisalduse testi ning see on alla 20mg/kg kohta. Kõige täpsemaid teste selles osas teeb Veterinaar- ja Toidulabor ELISA R5 meetodiga.
  • Gluteenivaba märgistus
    gluteenita2

Konkreetne märgis on Suurbritannia Tsöliaakia Seltsi  rahvusvaheline intellektuaalomand, mida võib väljastada alates sellest aastast vaid litsentsi alusel Eesti Tsöliaakia Selts eelnevalt kontrolli läbinud tootjatele. Gluteenivaba märgise omanike üle teostab kontrolle Eesti Tsöliaakia Selts ning märgist omav ettevõte ise vastavalt litsentsilepinguga pandud kohustustele, koostöös laborite ning audiitorettevõttega.

Eesti Tsöliaakia Seltsi kontaktisik ja välissuhete töörühma liige on Katre Trofimov.

Gluteenivaba märgistuse eelis lihtsalt sõna „gluteenivaba“ ees:  Märgistus on rahvusvaheliselt teatud kaubamärk garanteeritud PUHTA gluteenivaba toote kohta (kõik teavad, et selle märgise taga on iga-aastane kontroll ning vastutustundlikud tootjad).

gluteenita

  • Laktoosivaba tähistus või kiri „laktoosivaba / laktoosita“ (inglise keeles laktoose-free, soome keeles laktoositon, saksa keeles laktosefreie)
    laktoosita2 laktoosita
  • Suhkruvaba toode
    suhkruvaba
  • Kerged/ light tooted – toode, kus toidust saadav energiasisaldus on märkimisväärselt väiksem võrreldes sama toodete tavalise energiasisaldusega.
    light